Suurhaiglad koroonalaine ootuses: isolaatorite ehitusest kohustusliku vaktsineerimise üleskutseni

Kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla plaanivad isolatsioonipalatite juurdeehitamist, siis Tartu Ülikooli Kliinikum kutsub üles võimaliku sügisese COVID-puhangu ennetamiseks kõiki üle 60-aastaseid kohustuslikult vaktsineerima.

Med24 uuris suurematelt haiglatelt, kas nad valmistuvad võimalikuks sügiseseks uueks koroonalaineks.
 
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst prof Peep Talving nentis, et kahe aasta kogemuselt spekuleerituna võib eeldada,  et uus laine siiski sügisel tuleb. „Regionaalhaiglal on olemas pandeemilised eskalatsiooniplaanid, mida oleme rakendanud seniste lainete foonil ja rakendame vajadusel uuesti.“
 
Möödunud aastal eraldatud REACT-vahenditest ehitatakse juurde 39 iseseisvat isolaatorit, mis valmivad 2023. aasta lõpus. Kolmanda astme intensiivravi ruumide hulka ei ole võimalik PERH-is suurendada, vajadusel eraldatakse taas 1–2 intensiivravi osakonda pandeemilisele ravile.
 
„Riigi poolt on tagatud personali lisarahastus ja see leevendab pandeemilist ravi. Kahjuks aga saab pandeemiline ravi  siiski lähemate aastate jooksul toimuda mittepandeemilise ravi arvelt, sest paari aastaga ei ole võimalik projekteerida, hankida ja ehitada uusi haiglaid,  seda eriti veel ehitushindade foonil, mis sõja tõttu piiramatult kasvavad,“ märkis Talving.
 
Personal vajab suvel puhkust
 
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov rõhutas,  et järgmiseks võimalikuks koroonalaineks valmistumise puhul on kõige tähtsam võimaldada haiglatöötajatele puhkust, sest kaks intensiivset pandeemia-aastat on jätnud meedikutele tugeva jälje. „Eelmisel suvel, kui COVID-19 korraks taandus, toimus väga aktiivselt elanikkonna vaktsineerimine, mis tähendas, et jõuvarude taastamiseks mõeldud aeg oli praktiliselt olematu. Järgnevate koroonalainete ületamiseks peab haiglapersonal olema puhanud ja tööks motiveeritud. Loodame, et suvi tuleb pandeemia osas rahulik ja annab võimaluse akud täis laadida.“
 
Popov lisas, et haiglas planeeritakse ka mitmeid ehituslikke muudatusi, näiteks isolatsioonipalatite renoveerimist ja juurdeehitamist, kuid hanked, projekteerimine ja ehitustööd võtavad aega, mistõttu tööde teostamine jääb 2023. aastasse.
 
„Haiglal on olemas isikukaitsevahendite varu COVID-19 patsientide intensiivseks käsitluseks. Lisaks tänu vaktsineerimisele ja haiguse läbipõdemisele on nüüdseks ligi 99% haiglapersonalist saavutanud COVID-19 vastu immuunkaitse,“ märkis Popov.
 
Üle 60-aastaseid tuleks suvel kohustuslikult vaktsineerida
 
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige prof Joel Starkopf leidis, et oleks ülemäära optimistlik arvata, et COVID-19 ei naase eesootaval sügisel.
 
„On väga raske ennustada, milline saab sügisel olema nii Eestis kui Tartu Ülikooli Kliinikumis COVID-19 nakatumismäär, haiglaravi vajaduse määr ja suremus. Koroonaviiruse vastase võitluse võti ei ole mitte järjest rohkemate haiglaravi kohtade avamine ja personali palkamine, vaid vaktsineerimine,“ rõhutas Starkopf.
 
Tartu Ülikooli poolt läbi viidud levimusuuringu kohaselt on ligi 90% Eesti elanikkonnast koroonaviiruse vastased antikehad. Seega on inimestel mingil tasemel kaitse raske haigestumise vastu olemas.  

„Praegu on Eesti tervishoiu jaoks ülioluline pöörata maksimaalset tähelepanu üle 60-aastaste vaktsineerimisele, sealjuures on olulised nii kolmas kui ilmselt ka neljas tõhustusdoos. See vanuserühm peaks kuuluma kohustuslikus korras vaktsineerimisele. Kui me kevade ja suve jooksul suudaksime selle ära teha, ei tohiks oodatav sügisene laine tulla haiglatele üle jõu käiv.“ 
 
Starkopf lisas, et tagavaraks täiendavate voodikohtade loomine ja personali palkamine ei ole kindlasti otstarbekas ega ka võimalik, arvestades personali puudust. „Tervishoiu personali juurde koolitamine on pikk aastatepikkune protsess ning üleöö siin lahendust ei ole.“
 
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolliteenistuse juhataja Aleksei Nelovkov ütles, et ITK-l on olemas juba eelnev pikaajaline kogemus Covid-haigete ravimisel  ning suure tõenäosusega mingeid põhimõttelisi muudatusi neis tegevustes ei tehta. „Meie töö põhineb Põhja meditsiinistaabi otsustele. Covid-haigetele mõeldud isolatsioonipalateid  ja osakondi avame vastavalt vajadusele. Personali koolitus toimub pidevalt  arvestades juba senist Covid-haigete ravimise kogemust,“ nentis Nelovkov.

Artikkel ilmus 12. mai 2020 https://www.med24.ee/uudised/suurhaiglad-koroonalaine-ootuses-isolaator…