Korduma kippuvad küsimused

Vaata edasi Vaata edasi

VAKTSINEERIMINE

 

COVID-19 vaktsineerimise kohta Regionaalhaiglas lugege lähemalt siit.

 

Kes saavad vaktsineerida?

  • 17. juunist oodatakse vaktsineerima kõiki Eesti elanikke alates 12. eluaastast.
  • Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne.
  • COVID-19 haiguse läbipõdenuid on soovituslik vaktsineerida ühe doosiga 6. kuul pärast
    tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, on soovituslik vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid. Kui teine doos on siiski väga vajalik (näiteks reisimiseks riiki, kus ei tunnistada ühe doosiga vaktsieerimist), siis võib teha ka teise doosi.
  • Kui inimene haigestub 2 nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks ning vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.
  • Vaktsineerimise võimaluste lisandumise kohta saad infot vaktsineeri.ee uudistest ja üldistest teavituskanalitest.

 

Mida teha ja arvestada enne vaktsineerimisele minemist?

  • Mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.
  • Vaktsineerimisele tulles kanna maski ning tule kohale ainult tervena.
  • Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et riietumine oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde.
  • Enne vaktsineerimist teeb vaktsineerija kindlaks võimalikud vaktsineerimise vastunäidustused ning nõustab muudes vaktsineerimisega seotud küsimustes.
  • Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit kohapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema.
  • Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide manustamise vahe on soovituslikult vähemalt 14 päeva. Gripivaktsiini ja koroonavaktsiini võib manustada samal päeval, küll aga tuleks silmas pidada, et kui erinevad vaktsiinid tehakse samal päeval, siis tuleks kahe vaktsiini võimalike reaktsioonide tuvastamiseks süstida need erinevatesse õlavartesse.

 

Mida teada vaktsineerimise järel?

  • Arvesta, et enamike COVID-19 vaktsiinide puhul pead saama kaks süsti. Esimese süsti järel annab vaktsineerija sulle vaktsiini pakendi infolehe, kuhu ta märgib teise doosi manustamise aja. Kindlasti tule kohale teisele süstile, sest üks süst ei garanteeri täielikku kaitset.
  • Sinu vaktsineerimise kohta kantakse teave tervise infosüsteemi, kus saad seda ka ise oma digiloost vaadata ja vajadusel paberil e-immuniseerimispassi välja printida. Soovi korral võid info lasta kanda ka paberkandjal kollasesse vaktsineerimispassi.
  • Vaktsineeritud inimestel on Eesti riiki sisenemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel võimalik saada vabastus eneseisolatsiooni kohustusest ühe aasta jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. Vaktsineerimistõend hakkab peatselt andma võimalusi lihtsamaks reisimiseks ja näiteks suurüritustel osalemiseks.
  • Kui haigestud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist koroonaviirusesse, siis sulle teist doosi ei manustata ning loetakse inimene vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.
  • COVID-19 vaktsiinidega seoses kehtivad doonoritele mõningad piirangud:
    • Pärast vaktsineerimist nõrgestatud viirusega (nt Vaxzevria, Janssen vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
    • Pärast vaktsineerimist surmatud viirusega, komponentvaktsiiniga või mRNA vaktsiiniga (nt Pfizer/BioNTechi Comirnaty, Curevac, Spikevax vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud, kui inimene on terve.
    • Kui ei ole võimalik kindlaks teha, mis tüüpi vaktsiini kasutati, siis on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist. Loe täpsemalt verekeskuse veebilehelt.

 

Mida teada võimalike kõrvaltoimete kohta?

  • Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
  • Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, võta ühendust oma perearstiga või helista 1220.
  • Vaktsineerijatel on kohustus Ravimiametit kõrvaltoimete kohta teavitada, kuid soovi korral võid ka ise pärast vaktsineerimist esinenud tervisega seotud kaebustest Ravimiametile teada anda. COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimetest teatamise vorm.

 

 

VASTUVÕTUD, UURINGUD, PROTSEDUURID

Kuidas saab vastuvõtule registreerida?

  • Arsti vastuvõtule saate registreeruda Regionaalhaigla digiregistratuuris, üleriigilises digiregistratuuris või telefonil 617 1049. 
  • Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik saatekirja olemasolu (v.a silmaarsti, naha- või suguhaiguste arsti, günekoloogi, psühhiaatri vastuvõtule pöördumisel või kui osutatakse arstiabi tuberkuloosi tõttu).
  • Silmakirurgia keskuse vastuvõtule (aadressil Katusepapi 6) saab registreeruda E-N kell 16.00-18.00 telefonil 6025 380 ja meili teel Silmakirurgia@regionaalhaigla.ee.

 

Mind ootab ees vastuvõtt, uuring, analüüs või protseduur. Kuidas saan teada, kas see toimub?

  • Haigla saadab vastuvõtu ja uuringu toimumise kohta SMS-teavituse 2 tööpäeva ette.
  • Kui vastuvõtt on planeeritud kaugvastuvõtuna, siis võetakse Teiega telefoni teel ühendust vähemalt päeva enne vastuvõttu ning lepitakse kokku, millal ja kuidas (Skype’i, telefoni teel) kaugvastuvõtt läbi viiakse. Palume olla telefonitsi kättesaadav. 

 

Kus saab analüüse ja COVID-19 proovi anda?

  • Patsiendid saavad vereproove (sh uriini, väljaheite jt kodus võetud proove) anda E–N kell 7.30–17.00 ja R 7.30–16.00 registratuuris 9 asuvas vereandmise kabinetis C1070. 
  • COVID-19 proove ninaneelust/kurgust on võimalik anda tasulise teenusena (ilma haigusnähtudeta) E-R ja P 8.00–12.00 kabinetis C1004. Tasulisele testimisele tulles vormistatakse arve ja tellimus registratuuris 9. Testimisele tulles registreerige BX-liftide kõrval asuvas COVID-testimise registratuuris. 

 

Millega pean arvestama vastuvõtule tulles?

  • Kui Teil on viirusinfektsiooninähud, teadaolev kontakt COVID-19 haigega või olete viimase 14 päeva jooksul reisinud kõrge riskiga välisriiki (vaata siit), siis palume teiste patsientide ja haiglatöötajate nakkusohutuse tagamiseks vastuvõtule mitte tulla. Vastuvõtuaega saate muuta helistades 617 1049 või kirjutades registratuur@regionaalhaigla.ee.
  • Palume võimalusel tulla kohale väikese ajavaruga (15 min varem).

 

Milliseid erinõudeid pean haiglas järgima? 

  • Regionaalhaigla avalikel aladel (nt fuajee, koridorid, osakondade üldalad) kehtib maskikandmise nõue, et säilitada ohutu ravi- ja töökeskkond nii patsientidele kui töötajatele.
  • Haiglasse sisenemisel palume käed puhastada antiseptikumiga.
  • Palume haiglas jätkuvalt hoida teiste inimestega ohutut distantsi.
  • Järgige hügieenireegleid: desinfitseerige või peske regulaarselt käsi. Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega.
  • Kui aevastate või köhite, siis katke oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Visake see kohe prügikasti ja puhastage seejärel käed. Kui Teil ei ole salvrätikut, kasutage oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

 

Kas patsientide külastamine on lubatud?

  • Regionaalhaiglas kehtib patsientide külastuskeeld.

 

Kas lähedastele pakkide toomine on lubatud?

  • Pakkide saatmine on lubatud. Kirjutage pakile patsiendi nimi ja osakond.
  • Mustamäe korpuses: lähedastele saab pakid jätta 1. korruse infolauda tööpäeviti 15.0018.00, nädalavahetusel 12.0018.00.
  • Hiiu korpuses: lähedastele saab pakid jätta 1. korrusel asuvasse garderoobi kell 8.0018.00. Toiduainenid vastu ei võeta.
  • Seevaldi korpuses: lähedastele saab pakid tuua tööpäeviti 15.0019.00, nädalavahetusel 10.0017.00 osakonna hooldaja kätte. Pakile kirjutada peale patsiendi nimi ja palat. Tuua võib väikeses koguses pakendatud toiduaineid. Riknevad ja lahtiseid toiduaineid palun mitte tuua. Wolt/Bolt jm toidukullerid on psühhiaatriakliinikus keelatud.
  • Kose korpus: lähedastele saab pakid tuua osakonna hooldaja kätte tööpäeviti 08.0018.00. Tuua võib jooke, toiduaineid vastu ei võeta.

 

 

ERAKORRALINE ABI

Kas EMO-sse võib pöörduda?

  • Kui Teie tervislik seisund nõuab erakorralist meditsiinilist abi, siis tulge kindlasti EMO-sse.

 

Kas EMO-s on COVID-19 testi tegemiseks vaja perearsti suunamist?

  • Ei ole, aga EMO-sse pöörduge vaid juhul, kui Teie tervislik seisund nõuab erakorralist meditsiinilist abi.

 

Mul on kerged viirushaiguse sümptomid. Kas võin selle murega EMO-sse tulla?

  • Palume tungivalt kergemate viirushaiguste sümptomitega EMO-sse mitte tulla. Kergemate viirushaiguste sümptomitega pöörduge perearsti poole või konsulteerige perearsti nõuandetelefonil 1220.

 

Kui mul on trauma, kuidas saan kindel olla, et ei nakatu Regionaalhaigla EMO-s koroonaviirusega?

  • Haigla teeb omalt poolt kõik, et maksimaalselt kaitsta nii haiglaravile pöörduvaid kui ka haiglaravil viibivaid patsiente ja ka oma töötajaid nakkushaiguste eest. Nakatumisohtu saate ka ise vähendada puhastades käsi antiseptikumiga ja järgides köhaetiketi nõudeid.

Kas EMO-s tuleb maski kanda?

  • EMO-s tuleb maski kanda.

 

 

KUHU PÖÖRDUDA?

Kust saan infot oma lähedase seisundi kohta?

 

 

TÕHUSTUSDOOS

Mis on tõhustusdoos ja kellele?

  • COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos on kolmas kaitsesüst, mis on eriti vajalik üle 65-aastastele, kui vaktsineerimiskuurist on möödas vähemalt 6 kuud (Jansseni või AstraZeneca vaktsiinidega 5 kuud).  
  • Omal soovil võivad tõhustusdoosi saada ka kõik alla 65-aastased täiskasvanud kuue kuu möödumisel täisvaktsineerimisest mRNA vaktsiinidega (Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty või Moderna vaktsiini Spikevax) või viie kuu möödumisel täisvaktsineerimisest Jansseni või AstraZeneca vaktsiinidega. 
  • Praegu puuduvad andmed, et tõhustusdoosi vajaksid COVID-19 haiguse läbipõdenud, kes on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud või korduvnaktunud.
  • Immuunpuudulikkusega ja COVID-19 haiguse läbipõdenud patsiendid peaksid tõhustusdoosi vajalikkuse osas nõu pidama oma immunoloogiga. 
  • Tõhustusdoos on eriti vajalik vanemaealistele, samuti tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele, kellel on oma töö tõttu suurem risk nakatuda. Vajadusel võivad tõhustusdoosi saada ka teised üle 18-aastased.
  • Tõhustusdoosi jaoks peab olema täisvaktsineerimisest möödas pool aastat, Jansseni või AstraZeneca vaktsiinidega vaktsineeritutel viis kuud. 

 

Kus saab tõhustusdoosi teha?

  • Tõhustusdoosi on võimalik saada kõigis eelregistreerimiseta vaktsineerimispunktides.
  • Kui oled üle 65-aastane:  

Võta palun ühendust oma perearstiga. Tõhustusdoosiga vaktsineerimine toimub eeskätt just perearsti juures. Kui on plaanis perearsti juures teha ka tasuta gripivaktsiin ja Sulle nii sobib, tasub mõlemad vaktsiinid teha samal päeval. 
65+ elanikke vaktsineeritakse soovi korral ka teistes piirkondlikes vaktsineerimiskohtades. Palun broneeri aeg lähima vaktsineerija juurde telefoni teel või digiregistratuuris. 

  • Kui oled tervishoiu-, sotsiaal- või haridustöötaja: 

Koolitöötajate vaktsineerimist korraldab kooliõde, kes vaktsineerib ise või suunab lähima vaktsineerija juurde. Võta ühendust oma kooliõega, kes annab edasised juhtnöörid. Sotsiaalvaldkonna töötajad pöörduvad üldjuhul lähima vaktsineerija juurde.  Hooldekodudes vaktsineerivad hooldekodu õendusteenuse osutajad.  Tervishoiutöötaja pöördub vaktsineerimiseks oma tööandja poole, kes anna edasised juhtnöörid.
 

 

 

HAIGLARAVI

Millega pean arvestama haiglasse tulles?

  • Kõik Regionaalhaigla statsionaari (plaaniliselt või erakorraliselt) ja päevakirurgiasse hospitaliseeritavad patsiendid (>5a vanused) peavad olema testitud SARS-CoV-2 suhtes kuni 24h enne hospitaliseerimist.
  • Kui Teil on palavik, köha või muud viirushaiguste sümptomid või olete olnud lähikokkupuutes COVID-19 haigega, siis teavitage sellest telefonil 617 1049 või e-posti teel registratuur@regionaalhaigla.ee
  • Regionaalhaigla avalikel aladel (nt fuajee, koridorid, osakondade üldalad) kehtib maskikandmise nõue, et säilitada ohutu ravi- ja töökeskkond nii patsientidele kui töötajatele.
  • Haiglasse sisenemisel palume käed puhastada antiseptikumiga.
  • Enne haiglaravi tuleb COVID-19 test teha nendel patsientidel, kes ei ole vaktsineeritud.

 

Kus saab COVID-19 proovi anda?

  • COVID-19 proove ninaneelust/kurgust on võimalik anda tasulise teenusena (ilma haigusnähtudeta) E–K ja R kell 7.00–15.00, N 7.00–12.00 ja P 10.00–15.00  kabinetis C1004. Vajalik on eelregistreerimine. Testimisele tulles registreerige BX-liftide kõrval asuvas COVID-testimise registratuuris. 
  • Plaanilisele statsionaarsele ravile ja päevakirurgiasse tulevad patsiendid saavad proovi anda 24 tundi enne haiglaravile tulekut. Esmaspäeval raviga alustavatel patsientidel tuleb proovimaterjal anda pühapäeval, teisipäeval alustavatel esmaspäeval. Testimisele tulles palume end registreerida BX liftide juures asuvas COVID-testimise registratuuris, mis on märgistatud oranži sildiga „COVID-testimise registratuur“. 
  • Proovi saab anda E–K ja R 7.00–15.00, N 7.00–12.00 ja P 10.00–15.00 kabinetis C1004.
  • Plaaniliselt statsionaarsele ravile ja päevakirurgiasse saabuvad patsiendid, kes ei saa anda proovi 24 tundi enne hospitaliseerimist, saavad seda teha hospitaliseerimise päeval:  hospitaliseerimise päeval tuleb pöörduda plaaniliste patsientide hospitaliseerimise registratuuri, kus vormistatakse haiguslugu ning suunatakse COVID testimise registratuuri, proovivõtt toimub ruumis C1004. Testimine toimub PCR kiirtestiga, ooteaeg on kuni 1,5 h. Patsient võib testi tulemust oodata haigla üldalal või väljaspool haiglat. Testi tulemuse saabudes helistatakse patsiendile: kui vastus on negatiivne, pöördub patsient garderoobi ja suundub edasi osakonda.

 

Milliseid erinõudeid pean haiglas järgima?

  • Palume haiglas jätkuvalt hoida teiste inimestega ohutut distantsi.
  • Järgige hügieenireegleid: desinfitseerige või peske regulaarselt käsi. Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega.
  • Kui aevastate või köhite, siis katke oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Visake see kohe prügikasti ja puhastage seejärel käed. Kui Teil ei ole salvrätikut, kasutage oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. 
  • Alates 22.oktoobrist patsiente külastada ei tohi. Külastuskeeld kehtib kogu haigla territooriumil: nii osakondades kui üldaladel.
  • Pakkide saatmine on lubatud. Palume pakid jätta haigla infolauda, pakile tuleb märkida patsiendi nimi ja osakond. 

 


 

COVID-19

Kuhu pöörduda COVID-19 kahtlusega? 

  • Kui kahtlustate nakatumist koroonaviirusega, palume võtta ühendust oma perearstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuda kiirabi helistades hädaabinumbril 112.
  • Kriisiinfotelefonilt 1247 saate käitumisjuhiseid koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta).

 

Kuidas saan ennast viiruse eest kaitsta?

  • Järgi hügieeninõudeid – pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.
  • Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, k.a ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ja siis, kui seal on vähem rahvast.
  • Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.
  • Kui vajad oma põhihaiguse jaoks ravimeid, hoolitse selle eest, et neid oleks piisavalt. Retsepti saab pikendada ka perearstile helistades või e-kirja saates.
  • Varu koju käsimüügiravimeid vajadusel palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks.
  • Võta ühendust oma sõprade või sugulastega, et ühiselt kokku leppida, mida teha siis, kui jääte haigeks.

 

Kuidas viirus levib ja millised on COVID-19 sümptomid?

  • Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on haigusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.  Levik on võimalik ka kontaktnakkusena erinevate pindade kaudu (nagu ukselingid, liftinupud jms). Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist.
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid.
  • Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kas raskes seisus COVID-19 patsienti on võimalik külastada?

  • Raskes seisus patsiendi külastamise üle otsustab raviarst.

 

Kas COVID-19 pandeemia ajal saab verd loovutada?

  • Verekeskus ootab verd andma kõiki terveid doonoreid, kes ei ole olnud lähikokkupuutes koroonaviirusega nakatunud inimestega. Vaata lähemalt Regionaalhaigla Verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee.

 

Kuidas tulla toime koroonaviirusest tingitud stressi ja ärevusega?

  • Tähtis on olla füüsiliselt aktiivne, jätkata suhtlemist lähedastega ja leida meeldivaid koduseid toimetusi. Peaasi on mitte end isoleerida ja muremõtetega üksi jääda. 
  • Tarbi uudiseid mõõdukalt (üks-kaks korda päevas) usaldusväärsest allikast. Piira telefonis ja internetis surfamist.
  • Toeta lähedasi – otsi lapsega koos talle eakohast infot olukorra kohta. Suhtle eakate lähedastega regulaarselt ja paku abi näiteks poes käimisel. 
  • Loe lähemalt SIIT.