Korduma kippuvad küsimused

Vaata edasi Vaata edasi

VAKTSINEERIMINE

 

COVID-19 vaktsineerimise kohta Regionaalhaiglas lugege lähemalt siit.

 

Kes saavad vaktsineerida?

  • Vaktsineerima on oodatud üle 12-aastased, 5–11-aastaste laste vaktsineerimist Regionaalhaigla ei paku. Tõhustusdoose pakume täisealistele.
  • Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne.
  • Vaktsineerimise võimaluste lisandumise kohta saad infot vaktsineeri.ee uudistest ja üldistest teavituskanalitest.

 

Mida teha ja arvestada enne vaktsineerimisele minemist?

  • Mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.
  • Vaktsineerimisele tulles kanna maski ning tule kohale ainult tervena.
  • Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et riietumine oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde.
  • Enne vaktsineerimist teeb vaktsineerija kindlaks võimalikud vaktsineerimise vastunäidustused ning nõustab muudes vaktsineerimisega seotud küsimustes.
  • Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit kohapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema.
  • Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide manustamise vahe on soovituslikult vähemalt 14 päeva. Gripivaktsiini ja koroonavaktsiini võib manustada samal päeval, küll aga tuleks silmas pidada, et kui erinevad vaktsiinid tehakse samal päeval, siis tuleks kahe vaktsiini võimalike reaktsioonide tuvastamiseks süstida need erinevatesse õlavartesse.

 

Mida teada vaktsineerimise järel?

  • Arvesta, et enamike COVID-19 vaktsiinide puhul pead saama esmaseks vaktsineerimise läbimiseks kaks süsti. Kindlasti tule kohale teisele süstile, sest üks süst ei garanteeri täielikku kaitset.
  • Sinu vaktsineerimise kohta kantakse teave tervise infosüsteemi, kus saad seda ka ise oma digiloost vaadata ja vajadusel paberil e-immuniseerimispassi välja printida. Soovi korral võid info lasta kanda ka paberkandjal kollasesse vaktsineerimispassi.
  • Kui haigestud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist koroonaviirusesse (rohkem kui 2 nädalat (14 päeva) pärast esimest vaktsiinidoosi), siis sulle teist doosi ei manustata ning loetakse inimene vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.
  • COVID-19 vaktsiinidega seoses kehtivad doonoritele mõningad piirangud:
    • Pärast vaktsineerimist nõrgestatud viirusega (nt Vaxzevria, Janssen vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
    • Pärast vaktsineerimist surmatud viirusega, komponentvaktsiiniga või mRNA vaktsiiniga (nt Pfizer/BioNTechi Comirnaty, Curevac, Spikevax vaktsiinid) on vere loovutamine lubatud, kui inimene on terve.
    • Kui ei ole võimalik kindlaks teha, mis tüüpi vaktsiini kasutati, siis on vere loovutamine lubatud 4 nädalat pärast vaktsineerimist. Loe täpsemalt verekeskuse veebilehelt.

 

Mida teada võimalike kõrvaltoimete kohta?

  • Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
  • Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, võta ühendust oma perearstiga või helista 1220.
  • Vaktsineerijatel on kohustus Ravimiametit kõrvaltoimete kohta teavitada, kuid soovi korral võid ka ise pärast vaktsineerimist esinenud tervisega seotud kaebustest Ravimiametile teada anda. COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimetest teatamise vorm.

 

 

VASTUVÕTUD, UURINGUD, PROTSEDUURID

Kuidas saab vastuvõtule registreerida?

  • Arsti vastuvõtule saate registreeruda Regionaalhaigla digiregistratuuris, üleriigilises digiregistratuuris või telefonil 617 1049. 
  • Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik digisaatekirja olemasolu (v.a silmaarsti, naha- või suguhaiguste arsti, günekoloogi, psühhiaatri vastuvõtule pöördumisel või kui osutatakse arstiabi tuberkuloosi tõttu).
  • Silmakirurgia keskuse vastuvõtule (aadressil Katusepapi 6) saab registreeruda E–N kell 8.00–18.00 ja R kell 8.00–16.00 telefonil 602 5380 ja meili teel silmakirurgia@regionaalhaigla.ee.

 

Mind ootab ees vastuvõtt, uuring, analüüs või protseduur. Kuidas saan teada, kas see toimub?

  • Haigla saadab vastuvõtu ja uuringu toimumise kohta SMS-teavituse 2 tööpäeva ette (kui infosüsteemi on sisestatud Teie mobiilinumber).
  • Kui vastuvõtt on planeeritud kaugvastuvõtuna, siis võetakse Teiega telefoni teel ühendust vähemalt päeva enne vastuvõttu ning lepitakse kokku, millal ja kuidas (Skype’i, telefoni teel) kaugvastuvõtt läbi viiakse. Palume olla telefonitsi kättesaadav. 

 

Kus saab analüüse ja COVID-19 proovi anda?

  • Patsiendid saavad vereproove (sh uriini, väljaheite jt kodus võetud proove) anda E–N kell 7.30–17.00 ja R 7.30–16.00 registratuuris 9 asuvas vereandmise kabinetis C1070. 
  • COVID-19 proove ninaneelust/kurgust on võimalik anda tasulise teenusena (ilma haigusnähtudeta) E–R kell 8.00–12.00 kabinetis C1004. Vajalik on eelregistreerimine. Testimisele tulles registreerige BX-liftide kõrval asuvas COVID-testimise registratuuris. 

 

Millega pean arvestama vastuvõtule tulles?

  • Kui Teil on viirusinfektsiooninähud, teadaolev kontakt COVID-19 haigega või olete viimase 14 päeva jooksul reisinud kõrge riskiga välisriiki (vaata siit), siis palume teiste patsientide ja haiglatöötajate nakkusohutuse tagamiseks vastuvõtule mitte tulla. Vastuvõtuaega saate muuta helistades 617 1049 või kirjutades registratuur@regionaalhaigla.ee.
  • Palume võimalusel tulla kohale väikese ajavaruga (15 min varem).

 

Milliseid erinõudeid pean haiglas järgima? 

  • Regionaalhaigla avalikel aladel (nt fuajee, koridorid, osakondade üldalad) kehtib maskikandmise nõue, et säilitada ohutu ravi- ja töökeskkond nii patsientidele kui töötajatele.
  • Haiglasse sisenemisel palume käed puhastada antiseptikumiga.
  • Palume haiglas jätkuvalt hoida teiste inimestega ohutut distantsi.
  • Järgige hügieenireegleid: desinfitseerige või peske regulaarselt käsi. Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega.
  • Kui aevastate või köhite, siis katke oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Visake see kohe prügikasti ja puhastage seejärel käed. Kui Teil ei ole salvrätikut, kasutage oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

 

Kas patsientide külastamine on lubatud?

  • Külastusaegade ja külastusreeglite kohta loe täpsemalt siit.

 

Kas lähedastele pakkide toomine on lubatud?

  • Pakkide saatmine on lubatud. Kirjutage pakile patsiendi nimi ja osakond.
  • Mustamäe korpuses: lähedastele saab pakid jätta 1. korruse infolauda tööpäeviti 15.0018.00, nädalavahetusel 12.0018.00.
  • Hiiu korpuses: lähedastele saab pakid jätta 1. korrusel asuvasse garderoobi kell 8.0018.00. Toiduaineid vastu ei võeta.
  • Seevaldi korpuses: lähedastele saab pakid tuua tööpäeviti 15.0019.00, nädalavahetusel 10.0017.00 osakonna hooldaja kätte. Pakile kirjutada peale patsiendi nimi ja palat. Tuua võib väikeses koguses pakendatud toiduaineid. Riknevad ja lahtiseid toiduaineid palun mitte tuua. Wolt/Bolt jm toidukullerid on psühhiaatriakliinikus keelatud.
  • Kose korpus: lähedastele saab pakid tuua osakonna hooldaja kätte tööpäeviti 08.0018.00. Tuua võib jooke, toiduaineid vastu ei võeta.

 

 

ERAKORRALINE ABI

Kas EMO-sse võib pöörduda?

  • Kui Teie tervislik seisund nõuab erakorralist meditsiinilist abi, siis tulge kindlasti EMO-sse.

 

Kas EMO-s on COVID-19 testi tegemiseks vaja perearsti suunamist?

  • Ei ole, aga EMO-sse pöörduge vaid juhul, kui Teie tervislik seisund nõuab erakorralist meditsiinilist abi.

 

Mul on kerged viirushaiguse sümptomid. Kas võin selle murega EMO-sse tulla?

  • Palume tungivalt kergemate viirushaiguste sümptomitega EMO-sse mitte tulla. Kergemate viirushaiguste sümptomitega pöörduge perearsti poole või konsulteerige perearsti nõuandetelefonil 1220.

 

Kui mul on trauma, kuidas saan kindel olla, et ei nakatu Regionaalhaigla EMO-s koroonaviirusega?

  • Haigla teeb omalt poolt kõik, et maksimaalselt kaitsta nii haiglaravile pöörduvaid kui ka haiglaravil viibivaid patsiente ja ka oma töötajaid nakkushaiguste eest. Nakatumisohtu saate ka ise vähendada puhastades käsi antiseptikumiga ja järgides köhaetiketi nõudeid.

Kas EMO-s tuleb maski kanda?

  • EMO-s tuleb maski kanda.

 

 

KUHU PÖÖRDUDA?

Kust saan infot oma lähedase seisundi kohta?

 

 

TÕHUSTUSDOOS

Mis on tõhustusdoos ja kellele?

  • Tõhustusdoosi ülesanne on immuunsüsteemile meelde tuletada, et COVID-19 oht veel eksisteerib ning organismi kaitsevõimet tõsta.
  • Tõhustusdoos on vajalik kõikidele täiskasvanutele, kuid kõige kriitilisem on see riskirühmadele, kellel võib immuunsuse nõrgenemine põhjustada rasket haigestumist. Tõhustusdoos vähendab raske haigestumise ja hospitaliseerimise riski.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas:
    - Pfizer/BioNTechi, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide korral vähemalt 3 kuud;
    - Jansseni vaktsiini korral 2 kuud.
  • Kui oled COVID-19 läbi põdenud ja lisaks ka vaktsineeritud, saad tõhustusdoosi teha kuus kuud pärast läbipõdemist ja/või viimast vaktsineerimist.
  • COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitatakse riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ning üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. Vajadusel küsi nõu oma perearstilt või haigusseisundit jälgivalt eriarstilt. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.

Kus saab tõhustusdoosi teha?

 Kui soovid teha tõhustusdoosi, siis:

  • Leia endale lähim vaktsineerimispunkt, vt www.vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsineerimispunktid/.
  • Broneeri aeg telefoni teel, digiregistratuuris või mine kohale mõnda etteregistreerimiseta vaktsineerimispunkti.
  • Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerida ka kodus. Selleks võta ühendust oma perearstiga või helista haigekassa klienditelefonil 669 6630.
  • Hooldekodude elanikke ja töötajaid vaktsineerivad hooldekodu õendusteenuse osutajad või on see korraldatud läbi perearsti.

 

 

HAIGLARAVI

Millega pean arvestama haiglasse tulles?

  • Kui Teil on palavik, köha või muud viirushaiguste sümptomid või olete olnud lähikokkupuutes COVID-19 haigega, siis teavitage sellest telefonil 617 1049 või e-posti teel registratuur@regionaalhaigla.ee
  • Regionaalhaigla avalikel aladel (nt fuajee, koridorid, osakondade üldalad) kehtib maskikandmise nõue, et säilitada ohutu ravi- ja töökeskkond nii patsientidele kui töötajatele.
  • Haiglasse sisenemisel palume käed puhastada antiseptikumiga.

 

Milliseid erinõudeid pean haiglas järgima?

  • Palume haiglas jätkuvalt hoida teiste inimestega ohutut distantsi.
  • Järgige hügieenireegleid: desinfitseerige või peske regulaarselt käsi. Ärge puudutage nägu, silmi või suud pesemata kätega.
  • Kui aevastate või köhite, siis katke oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Visake see kohe prügikasti ja puhastage seejärel käed. Kui Teil ei ole salvrätikut, kasutage oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. 
  • Pakkide saatmine on lubatud. Palume pakid jätta haigla infolauda, pakile tuleb märkida patsiendi nimi ja osakond. 

 


 

COVID-19

Kuhu pöörduda COVID-19 kahtlusega? 

  • Kui kahtlustate nakatumist koroonaviirusega, palume võtta ühendust oma perearstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuda kiirabi helistades hädaabinumbril 112.
  • Kriisiinfotelefonilt 1247 saate käitumisjuhiseid koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta).

 

Kuidas saan ennast viiruse eest kaitsta?

  • Järgi hügieeninõudeid – pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.
  • Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, k.a ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ja siis, kui seal on vähem rahvast.
  • Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.
  • Kui vajad oma põhihaiguse jaoks ravimeid, hoolitse selle eest, et neid oleks piisavalt. Retsepti saab pikendada ka perearstile helistades või e-kirja saates.
  • Varu koju käsimüügiravimeid vajadusel palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks.
  • Võta ühendust oma sõprade või sugulastega, et ühiselt kokku leppida, mida teha siis, kui jääte haigeks.

 

Kuidas viirus levib ja millised on COVID-19 sümptomid?

  • Viirus levib inimeselt inimesele aerosoolide ja piiskade kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on haigusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.  Levik on võimalik ka kontaktnakkusena erinevate pindade kaudu (nagu ukselingid, liftinupud jms). Kokkupuute kahtluse korral tuleks 7 päeva jooksul jälgida enda tervist.
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid.
  • Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kas raskes seisus COVID-19 patsienti on võimalik külastada?

  • Raskes seisus patsiendi külastamise üle otsustab raviarst.