COVID-19

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Vaata edasi Vaata edasi

COVID-19

  • COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).
  • Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele.
  • Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada.
  • Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.
  • Olemasoleva teabe põhjal hinnatakse, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva alates sümptomite tekkest. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut.

 

KUI TÕSINE ON SARS-CoV-2 POOLT PÕHJUSTATUD HAIGUS COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

  • palavik (89,9%);
  • kuiv köha (67,7%);
  • väsimus (38.1%);
  • röga (33,4%);
  • hingamisraskused (18,6%);
  • kurguvalu (13,9%);
  • peavalu (13,6%);
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%);
  • krambid (11,4%);
  • iiveldus ja oksendamine (5.0%);
  • ninakinnisus (4,8%);
  • kõhulahtisus (3,7%) ja
  • veriköha (0,9%);
  • konjunktiivide ärritust (0.8%).
  • Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

 

MIDA VIIRUS MEIE ORGANISMIGA TEEB – KAS KAHJUSTAB KONKREETSEID ORGANEID, NT KOPSU?

  • COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.
  • Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

 

MIKS TULEB VANEMAID JA KROONILISE HAIGUSEGA INIMESI ERITI HOOLIKALT KAITSTA?

  • Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.
  • Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.
  • Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.
  • Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

 

KUST SAAB OTSE INFOT HAIGUSEGA SEONDUVA KOHTA?

  • Koroonaviirusega seotus küsimustele on ööpäevaringselt avatud tausta häirekeskuse infotelefon 1247.

 

www.terviseamet.ee

SÜMPTOMID JA LEVIMINE

  • Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele.
  • Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid.
  • Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. Levik on võimalik ka kontaktnakkusena erinevate pindade kaudu (nagu ukselingid, liftinupud jms).
  • Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2–14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.
  • Kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid.
  • Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine.

 

 

 

MIDA TEHA, KUI HAIGESTUD ÜLEMISTE HINDAMISTEEDE INFEKTSIOONI? 

  • Kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega (palavik, köha, hingamisraskused), teavita sellest esimesel võimalusel oma perearsti telefoni teel. Helistada võib ka perearsti nõuandeliinile 1220 (tasuta).
  • Ära mine perearsti vastuvõtule ilma selleks eelnevalt juhiseid saamata. 
  • Kui haigestud, on kodune isolatsioon oluline ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse edasine levik.
  • Haigena on oluline tarbida rohkelt vedelikku ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. Kindlasti on vaja puhata, et keha saaks paranemisele keskenduda. Kui on haigustunnused, siis vastavalt nendele sobib kasutada looduslikke ja käsimüügi vahendeid. Näiteks soe tee meega, auru hingamine 5–6 korda päevas ca 10 minutit ja nina loputamine. Need aitavad enesetunnet parandada, kuigi haiguse kestust need otseselt ei mõjuta.
  • Kutsu kiirabi, kui su seisund halveneb ja sul on tõsised sümptomid. Näiteks valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, teadvushäired, väga tugev nõrkus.

 

 

 

KUIDAS ENDA TERVISLIKKU SEISUNDIT JÄLGIDA?

  • Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda tervislikust seisundist.

 

KUIDAS KÄITUDA, KUI INIMENE KAHTLUSTAB, ET ON NAKATUNUD? 

  • Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Juhend: Soovitused COVID-19 kahtlusega inimesele või nakatunule.
  • Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.
  • Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest. 

 

MILLAL VÕIB INIMEST LUGEDA VIIRUSEST PARANENUKS JA KUIDAS SEDA KINDLAKS TEHA? 

  • Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Olemasoleva teabe põhjal hinnatakse, et inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva alates sümptomite tekkest. Tervenemise üle otsustab perearst.

 

MILLAL VÕIB UUESTI ÜHISKONDA INTEGREERUDA PÄRAST HAIGUSNÄHTUDE MÖÖDUMIST? 

  • Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva peale haigussümptomite avaldumist. Tervenemise üle otsustab perearst.